Mida peaks kollageeni valides silmas pidama? Milline kollageen omale valida? Ja mis maitsega on üldse kollageenid?
Meilt on igasuguseid küsimusi küsitud, mistõttu kogusimegi need kõik kokku ja vastame nüüd siin blogis neile korraga. Ikka selleks, et teil, kallid lugejad, oleks lihtsam omale kollageenitoodet valida.
1. Millise koguse kollageeni peaks päevas tarbima?
Päevane efektiivne kollageenikogus sõltub natuke vanusest. Kahekümnendates toimib keha oma kollageenitootmise protsess veel päris hästi, mistõttu piisab ka paarist grammist. Vanusenumbri kasvades on mõttekas tõsta ka kollageeni päevast kogust. Väga aktiivsed, füüsilise töö tegijad või sportivad inimesed võivad samuti sõltumata vanusest kasutada suuremat kogust. Keskmiselt soovitatakse kasutada kollageeni nii 5-10 grammi (kuni 10 000mg). Võib kasutada ka rohkem, kuid valgurikka ainena võib suur kollageenikogus mõjuda neerudele. Kindlasti tasub kollageeni kasutades olla oma tervise ja heaolu osas tähelepanelik.
2. Kas kollageeniallikas mängib rolli toidulisandi efektiivsuses?
Kollageeni toodetakse näiteks kanast, veisest, seast ja kalast. Viimase aja uudis on see, et isegi millimallikatest proovitakse seda toota. Kõige kvaliteetsemaks peetakse merelist päritolu kollageeni, sest see on kõige kergemini omastatav tänu oma aminohapete profiilile. Kollageeni kasutab meie keha aminohapetena, osad neist on asendamatud, st meie keha ise neid ei tooda ja vajame neid söögist. Sarnased on näiteks omega rasvhapped, mida peame toiduga sööma, et tervena püsida. Igal kollageenil on oma aminohapete “nägu”. Kui aminohapped on sellised, mida meie keha kõige rohkem vajab, on neist ka natuke rohkem kasu.
Seega jah, kollageeni allikas mängib rolli kollageeni efektiivsuses ning seetõttu soovitame valida kollageeni toidulisandi, mis sisaldab merelist päritolu kollageeni. Merelist päritolu kollageenile järgmiseks peetakse veisest pärit kollageeni. Kuigi lisaks allikale mängib rolli ka tootja ja tootmisprotsess. Kuna kollageen ise ei ole omastatav, tuleb see hüdrolüüsida pisikesteks peptiidideks. Tootmisprotsess mõjutab muu hulgas näiteks kollageeni maitset. Mõni toidulisand on täiesti maitsetu ja lahustub ülihästi. Mõni jälle ei ole nii maitsev, kui tahaks.
3. Kui tihti peaks kollageeni kasutama?
Oleneb vanusest. Kolmekümnendates võib kollageeni kasutada kuuridena, ühe kuuri pikkus võiks olla 2-3 kuud. Ning kuuri võiks korrata paar korda aastas. Või vastavalt välimusele ja enesetundele. Mida vanemaks me aga saame, seda vähemaks jääb meie keha oma kollageenitootmine. Mistõttu kuskil 50+ vanuses võiks kollageen olla igapäevane kaaslane. Tugeva füüsilise töö tegijate või sportlaste jaoks on kollageen asendamatu igapäevane kaaslane juba üsna noorest east alates.
4. Kas valida puhas kollageen või eelistada lisaainetega kollageeni?
Kollageenide valik on tänaseks väga mitmekülgne – on vaid puhast kollageeni sisaldavad tooted ning on ka lisaks vitamiine jms sisaldavaid kollageene. On täiesti sobiv kasutada puhast kollageeni. Kuid kui soovid lisasärtsu, otsi tootest näiteks C vitamiini, mis aitab kollageenil imenduda ning muid iluvitamiine, nagu näiteks A ja E vitamiine, või juuksekasvu soodustavat biotiini.
5. Kas merelist päritolu kollageenil on kala maitse?
Hüdrolüüsimise protsessi käigus valmib kollageeni algallikast pulber. Mida kvaliteetsem on protsess, seda tõenäolisemalt on selle käigus valmiv toode maitsetu. Kindlasti on tooteid, millel on tunda maitset ja on tooteid, millel seda pole.
Küll aga võib maitse – nii hea kui halb – lisanduda kollageeni toidulisandisse lisatud muudest ainetest. Kui kollageen ei ole pulber, vaid geel või jook, siis on seal kindlasti kasutatud maitseks näiteks mahlasid või maitseaineid, lisatud vitamiine jms.
6. Kas erinevaid kollageeni toidulisandeid võib kombineerida
Loomulikult! Vahelduse mõttes võib üks päev teha kollageenipulbriga smuuti, teine päev maiustada kollageenishotiga, sekka pista põske paar Iluampsu. Oluline on jälgida kollageeni kogust päevas ning kui toidulisandites on näiteks vitamiine, siis nende soovitatavat päevast annust mitte ületada. Kuid omavahel võib neid absoluutselt vahetada ja kombineerida.
7. Kui vanalt peaks hakkama kollageeni toidulisandit kasutama?
See on hästi individuaalne ja sõltub paljudest faktoritest. Keskmiselt hakkab kollageenitootmine vähehaaval vähenema kahekümnendate teises pooles. Samas esialgu ei ole selle protsessi mõjud nii märgatavad. Märgatavamaks kipuvad need muutuma kolmekümnendates. Samas, kollageenist saadavaid aminohappeid on vaja kehas väga paljude äärmiselt tähtsate funktsioonide jaoks, mitte vaid meid nooruslikuna hoidmiseks (näiteks juuksed ja küüned vajavad neid samuti). Seega ei ole vaja oodata teatud vanusenumbri saabumist, et kollageeni kasutama hakata. Soome noorte jäähokikoondis kasutab intensiivse treeningkoormuse tõttu kollageeni toidulisandit, tagamaks liigeste ja kõhrede heaolu noorsportlastel.
